EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Teisest rahvusest elanike olukord

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Teisest rahvusest elanike olukord

Teisest rahvusest elanike olukorra kohta leiab andmeid Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS läbiviidud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust. Uuringu eesmärgiks on mõõta eri keele- ja rahvusliku taustaga Eesti püsielanike osalemist lõimumisprotsessis. Teiste hulgas otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

  • Kas ja kui suurel määral eksisteerib Eestis rahvuse ja keelepõhine sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ning kuidas see mõjutab lõimumisprotsessi?
  • Mil määral mõjutab ja suunab tööturul osalemist ning ettevõtlikkust elanike keeleline ja rahvuslik eneseidentifitseerimine?
  • Millised barjäärid takistavad rahvuslikust ja keelelisest kuuluvusest tingituna hariduse omandamist ja ligipääsu haridusele?
  • Kuidas on kohanemas Eestisse viimase viie aasta jooksul saabunud uussisserändajad – kas ja mis neid eestlastest ja teisest rahvusest pikaajalistest elanikest eristab?

2017. aasta monitooringus on esimest korda esitatud võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tajumise teema eraldi peatükina.

Põhitulemustest selgub, et ebavõrdsust tunnetavad teistest rahvustest elanikud teravalt nii võimalustes lüüa kaasa poliitikas kui kohaliku omavalitsuse arengus. Esineb ka sallimatuse tunnetamist – iga kümnes Eestis elav teisest rahvusest inimene tunnetab sallimatust oma rahvuse tõttu ning iga viies tunneb end Eestis teisejärgulise inimesena.

Ebavõrdsust tunnetavad teistest rahvustest elanikud ka sissetulekutes ja tööelus. Näiteks leiab kaks kolmandikku teistest rahvustest inimestest, et sissetulekute ja materiaalse heaolu osas on eestlaste olukord parem ning 71%, et eestlastel on võrreldes venekeelse  elanikkonnaga paremad võimalused hea töö saamisel. Tööelus tunnetatakse ka diskrimineerimist, kusjuures ligi pooled teiste rahvuste esindajatest on kas ise kogenud või kuulnud, et kedagi on tööalaselt kas rahvuse või emakeele pinnalt eelistatud.

Võrdsete võimaluste osas hariduses leiab vaid veidi üle kolmandiku teistest rahvustest elanikest, et haridusvõimalused venekeelsetele lastele on võrreldes eestlastega võrdsed. Teisalt, kui vaadata hinnanguid kvaliteetse hariduse kättesaadavusele, siis suurem osa teistest rahvustest inimestest tunnistab, et võimalused on eestlastega siiski võrdsed. Veidi kriitilisemad ollakse vaid kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavuse osas, mida peab eestlastega võrdselt või pigem võrdselt kättesaadavaks 43% teisest rahvusest inimestest.

Kuigi pooled teistest rahvustest inimestest tunnetavad ebavõrdsust kultuurilistes võimalustes ning iga viies tunnetab ohtu oma kultuuritraditsioonide säilimisele, on valdava osa hoiakud oma rahvusliku identiteedi ja kultuuritraditsioonide säilitamise osas pigem positiivsed.

Nagu ka eestlased, ei kujuta teistest rahvustest inimesed Eestis endast homogeenset gruppi. Ka ebavõrdsuse tunnetamisel eristuvad teistest rahvustest elanike grupid, kes tunnetavad ebavõrdsust teistest rohkem. Näiteks kõige enam tunnetatakse ebavõrdsust piirkondades, kus erinevad rahvused kipuvad olema rohkem ainult enda rahvusrühmaga ruumiliselt kokku koondunud – Tallinnas ja Ida-Virumaal. Teistes Eesti piirkondades, kus ollakse eestlastega enam segunenud tunnetatakse ebavõrdsust vähem. Samuti tunnetavad ebavõrdsust iseäranis tugevalt vene rahvusest elanikud ja mitte Eesti kodanikest teiste rahvuste esindajad.

Ebavõrdsust tööturul, sh. karjääri tegemise võimalustes tunnetavad rohkem aga nooremas tööeas teistest rahvustest inimesed, kes on ise äsja tööturule sisenenud. Samuti tajuvad nooremas tööeas teistest rahvustest inimesed vanematest vanusrühmadest tunduvalt sagedamini ebavõrdsust osalemisel poliitilises elus ja kohaliku tasandi otsustamisel.

Võrreldes eelmise, 2015. aasta lõimumismonitooringuga võib positiivse arenguna tuua välja, et tõusnud on võrdsete võimaluste tajumine ühiskonnaelus osalemisel. Nimelt on kasvanud teisest rahvustest elanike tunnetus, et riik kaitseb nende õigusi ja et neil on võimalik  mõjutada ühiskonda, mis on olulised eeldused ühiskonnaelus osalemiseks.

Samuti on kahanenud ebavõrdsuse tunnetamine võrreldes eestlastega osalemaks poliitilises tegevuses ja kodanikuühendustes. Võrdsete võimaluste tunnetamine töö-, haridus- ja kultuurielus viimase kahe aasta jooksul olulisel määral paranenud ei ole.

Eestlased peavad venekeelse elanikkonna võimalusi eestlastega võrreldes erinevates ühiskonnaelu valdkondades üldiselt võrdsemaks kui teiste rahvuste esindajad. Samal ajal tunnetab siiski oluline osa eestlasi, et venekeelse elanikkonna võimalused Eestis tervikuna on nendega võrreldes ebavõrdsemad.

Kokkuvõtvalt ei taju Eestis elavad teistest rahvustest inimesed oma võimalusi eestikeelse elanikkonnaga võrdsena. Sealjuures tajutakse ebavõrdseid võimalusi kõigis käesolevas monitooringus analüüsitud eluvaldkondades – nii ühiskonnaelus osalemises (sh poliitikas), töö-, haridus- kui kultuurielus. Samuti ei ole ebavõrdsuse tunnetamine viimase paari aasta jooksul kuigi palju muutunud.

Loe uuringu tervikteksti siit

 

Balti Uuringute Instituudi uuring “Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus -meta-analüüs.” (2016)

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida varasemalt läbiviidud ja avaldatud uuringutele tuginedes rahvuspõhise eraldatuse ulatust, põhjuseid ja tagajärgi Eesti tööturul ning muutusi ilmingutes ning põhjuslikes seostes viimase kümne aasta jooksul.

Vahemikus 2001-2016 läbiviidud uuringute metaanalüüs ning uute algandmete põhjal läbi viidud täiendav andmeanalüüs näitab ja kinnitab jätkuvalt, et eestlastega võrreldes on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul nõrgemas positsioonis. Erinevused ilmnevad nii tööhõives, töötuse määras, sissetulekute suuruses kui ka mitmetes muudes situatsioonides.

Varasemate uuringute ja artiklite meta-analüüsile tuginedes tuuakse teisest rahvusest inimeste nõrgema tööturu positsiooni põhjustena välja neli olulisemat omavahel tihedalt põimunud probleemide valdkonda:

  1. keeleoskus ehk puudulik eesti keele oskus;
  2. haridus ja haridustee valikud;
  3. kultuuriliselt omapärased hoiakud ja tegurid (s.o. eripärad): soostereotüübid, vähene mobiilsus;
  4. struktuursed tegurid ehk tööandjate eelarvamuslik suhtumine, piiratud tööalase info levik (sh võõrkeeltes), riigi institutsioonide tegevus ja regionaalsed eripärad jmt.

Uuringus on väidetud, et osaliselt saab rahvus- ja keelepõhine lõhe tööturul alguse juba varases lapsepõlves haridusteed alustades: keelepõhiselt eraldatud lasteaedades. Ka edaspidi kulgevad eestlaste ja teisest rahvusest inimeste teed haridusmaastikul erinevalt: märgatav osa teisest rahvusest inimesi läheb pärast põhikooli lõppu edasi õppima kutsekooli ning edasi kõrgharidust omandama jõuab teisest rahvusest inimesi eestlastega võrreldes oluliselt vähem. Ka kõrghariduses eriala valikul ilmnevad rahvuspõhised lõhed, mis on eelkõige seotud eesti keele (mitte-)valdamisega.

Olulise valdkonnana tuuakse välja kultuuriliselt omapärased hoiakud ja tegurid, mis oma traditsioonilise ja konservatiivse loomu tõttu piiravad teisest rahvusest inimeste võimalusi ja valikuid tööturul. Teisest rahvusest Eestis elavaid inimesi iseloomustab suuremal määral traditsiooniliste soorollide järgimine, mis süvendab soolist ebavõrdsust tööturul. Samuti on teisest rahvusest inimestele omane väiksem geograafiline mobiilsus ning töö otsimine tuttavate kaudu: töökoht soovitakse leida oma kodulinnast, eelkõige kasutades selleks oma tutvusringkonda. Kaugemal asuvaid ning „võõraid“ töökollektiive välditakse, mis jällegi piirab töökohtade valikut. Lisaks geograafilistele asukohapiirangutele töökoha leidmisel, esineb teisest rahvusest inimeste hulgas suuremal määral suletust alternatiivsetele võimalustele, sealhulgas töö kaotamisel täiend- või ümberõppe osas. See on eelkõige iseloomulik vanemaealistele, kes ei pea uute oskuste ja teadmiste omandamist enam võimalikuks või otstarbekaks.

Teisest rahvusest inimestesse esineb tööturul ka rohkem eelarvamuslikku suhtumist: varasemad uuringud näitavad, et sarnaste kogemuste ja sama haridustasemega kandidaatide korral eelistatakse rahvuselt eestlasi, kusjuures mitte eestipärase nimekujuga inimesi kutsutakse ka oluliselt harvemini tööintervjuudele. Seega on teisest rahvusest inimeste värbamise edendamiseks vajalik parendada ka tööandjate hoiakuid teisest rahvusest inimeste töölevõtmise osas.

Tööturu-alase info leviku piiratus on tingitud eelkõige keeleoskusest (st eesti keele mitte-oskamisest) ja kultuurilistest teguritest. Senisest oluliselt suuremal määral vene- ja ingliskeelse info levitamine võiks olla üheks lahenduseks tööturuprobleemide leevendamiseks ning kõigi rahvusgruppide võrdse kohtlemise tunnuseks.

Meta-analüüs tuvastas ka, et varasemates uuringutes on väga vähesel määral uuritud struktuursete tegurite mõju. Näiteks, kuidas on mõjutanud või mõjutab teisest rahvusest töötajate edukust tööturul õiguslik-poliitiline struktuur (migratsiooni- ja rahvusvähemustele suunatud poliitikad, tööturu struktuur ja regulatsioonid). Kõrgharidusreformi mõju tööturule rahvuslikus võtmes on senimaani praktiliselt täielikult käsitlemata.

Loe edasi siit