EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Soolõime etapid

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Soolõime etapid

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on horisontaalpoliitiline eesmärk, mida tuleb läbivalt arvestada kõikides poliitikavaldkondades ja kõikides poliitikakujundamise etappides.

Poliitika kujundamise protsessi, sh ka valdkonna arengukava ja struktuurifondide rakenduskavade ja programmide/projektide koostamist, nii nagu iga otsustusprotsessi, võib jagada järgmisteks etappideks: ettevalmistus ja olukorra analüüs, eesmärkide püstitamine ja tegevuste valik, rakendamine, seire ja hindamine. Soolise aspekti lõimimise protsessi võib jagada järgmisteks etappideks, mis üldjoontes langevad kokku arengukavade ja programmide/projektide koostamise tavaprotsessi etappidega.

 

Ettevalmistus ja olukorra analüüs

Arengukavade ja programmide koostamise ettevalmistamisel tuleb ühe tegevusena kavandada töörühma(de) koosseis(ud) ja koostada kava huvigruppide kaasamiseks.

Sooline tasakaal töögruppides ja administreerivates organites suurendab huvigruppide (meeste ja naiste) usaldust poliitikakujundajate vastu. Kavandades huvigruppide kaasamise kava, tuleks jälgida, et töögruppides oleks kaasatud mõlemast soost huvigruppide esindajaid võimalikult võrdselt. Töögruppidesse tuleks kaasata ka konkreetses valdkonnas tegutsevate nais- ja meesorganisatsioonide esindajaid ning soolise võrdõiguslikkuse eksperte. Seda tuleb teha eriti juhtudel, kus ühe soogrupi esindatus konkreetses valdkonnas on oluliselt väiksem kui teise soogrupi esindatus ning tähelepanu tuleks pöörata vähem esindatud soogrupi esindajate kaasamisele ja nende arvamusega arvestamisele.

Näitena võib tuua ettevõtlusvaldkonna, kus naisettevõtjate osakaal on oluliselt väiksem ja kus poliitikavaldkondade kujundamisel oleks eriti oluline jälgida, et naisettevõtjad oleksid ettevõtluspoliitika kujundamise protsessi kaasatud ja nende arvamusega arvestatakse. Samuti on oluline näiteks meeste, sh isade õiguste eest seisvate organisatsioonide kaasamine sotsiaal- ja perepoliitika kujundamisse jmt.

Arengukavade ja programmide koostamisse, rakendamisse ja seiresse kaasatud juhtkomisjonide ja töögruppide liikmetel ning rakendusasutuste ja rakendusüksuste koordinaatoritel peavad olema laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse põhimõistetest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegiatest ja eesmärkidest nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil, samuti teadmised soolise aspekti lõimimise erinevatest meetoditest.

Selleks, et sekkumised oleksid efektiivsed, tuleb nii täpselt kui võimalik määratleda naiste ja meeste tegelik olukord valdkonnas, millesse poliitika kujundamisega sekkuda soovitakse. Täpsemalt hõlmab see probleemist ja seda ümbritsevast taustsüsteemist aru saamist ning sihtgruppide määratlemist, kelle olukord sekkumise tagajärjel peaks paranema.

Analüüsides arengukava või meetme/programmi tegevuste kavandamisel võimalikke potentsiaalseid mõjusid, tuleb läbi mõelda, kas kavandataval ettepanekul on seos soolise võrdsuse teemaga. Et hinnata, kas sooline aspekt on asjakohane, tuleb appi võtta soo järgi eristatud statistika ja soopõhised uuringud valdkonna kohta, millesse soovitakse sekkuda.

Soolise aspekti asjakohasuse hindamisest loe lähemalt siit

Et hinnata poliitiliste otsuste mõju meeste ja naiste eludele ning sugudevahelistele suhetele, on vaja valdkonna olukorda analüüsida sugude kaupa ja teha kindlaks, millised erinevused meeste ja naiste olukorras (nn soolised lõhed) käsitletavas tegevusvaldkonnas esinevad. Sealjuures tuleks analüüsida erinevusi meeste ja naiste olukorras ka detailsemalt vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, sest näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanusegrupis jmt. 

Näiteks võib nooremas vanusegrupis olla autojuhtimisoskusega isikuid naiste ja meeste hulgas enam-vähem võrdselt, seevastu eakate hulgas on autojuhtimisoskusega naiste osakaal oluliselt väiksem. NEET noortel naistel võivad tööturule siirdumisel esineda teistsugused takistused kui noortel meestel jms.

Soolise ebavõrdsuse märkamine ja ebavõrdsuse põhjuste analüüs on esimesed olulised sammud, millest tuleb soolõime strateegia rakendamist alustada.

Näiteks kavandades vaesuse vähendamise poliitikat, tuleks arvestada, et naiste sissetulek on sageli väiksem kui meestel; naised moodustavad enamiku üksikvanematest; naiste suhtelise vaesuse määr on suurem kui meestel ja eriti vanemas eas ning naised elavad üldiselt kauem kui mehed jmt. Neid teadmisi tuleks uurida ja analüüsida konkreetse sekkumisvaldkonna kontekstis.

Meeste ja naiste olukorra analüüsimisel tuleks vaadata nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivselt toimub see loetledes, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas ressursid meeste ja naiste vahel jagunevad (näiteks kodutöödele kuluv aeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms ehk, mis on sooliste lõhede tekkepõhjused.

Näiteks on kodutöödele kuluva aja erinevus meeste ja naiste puhul põhjustatud ühiskonnas kehtivatest iganenud soorollidest, mille kohaselt peetakse laste ja pere eest hoolitsemist naiste tööks.

Kui poliitika kavandamiseks on vaja eelnevalt läbi viia uuringuid, siis tuleks uuringu lähteülesannet kavandades sinna kindlasti sisse kirjutada tingimus, et uuringu tegemisel tuleb koguda ja esitada andmed ja uuringu tulemused meeste ja naiste kohta eraldi, sh tuua välja soolised lõhed.

Hetkeolukorra analüüsi tulemus on selge ja terviklik ülevaade meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikust olukorrast konkreetses poliitikavaldkonnas:

  • meeste ja naiste erinevused juurdepääsus ja ressursside jaotuses ning vajadustes on määratletud;
  • soolise ebavõrdsuse esinemine või puudumine konkreetses poliitikavaldkonnas on tuvastatud;
  • sihid meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks on vajaduse korral seatud

Vaata ka abistavaid küsimusi soolise analüüsi läbiviimiseks

Eesmärkide seadmine ja tegevuste valik

Kui sooline ebavõrdsus ja selle põhjustajad on tuvastatud, tuleks leida lahendusvariandid meeste ja naiste vahelist ebavõrdsuse vähendamiseks. Seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning valida asjakohased tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

Tuleks mõelda, kas ebavõrdsust on võimalik vähendada täiendades ja parandades kavandatud meetmeid ja programme selliselt, et need võtaksid paremini arvesse sugupoolte erinevaid huve ja vajadusi ehk lõimides soo aspekti valdkonna poliitika ja meetmete kavandamise protsessi või on tarvis rakendada erimeetmeid, et tagada alaesindatud või halvemas olukorras oleva soogrupi olukorra kiirem parandamine.

Selleks tuleb meetme või programmi põhieesmärke analüüsida soo aspektist lähtudes ja otsida vastust küsimusele, milline saaks olla konkreetse programmi panus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisse konkreetses sekkumisvaldkonnas. Vastuseid tuleks otsida küsimustele:

  • Kas pakutud tegevuste eesmärk esindab nii meeste kui ka naiste huve?
  • Kas eesmärgi püstitamisel lähtutakse meeste ja naiste tegelikest vajadustest ja püütakse kehtivat ebavõrdsust kaotada?

Püstitatud eesmärgid tuleks ümber sõnastada selliselt, et need sisaldaksid nii meeste kui ka naiste vajadustega arvestamist ja/või soolise lõhe vähendamise eesmärki.

Näiteks meetme eesmärk on panustada nii meeste kui ka naiste pädevuste ja oskuste arendamisse viisil, mis vastab praegusaegse tööturu nõudmistele.

Samuti tuleks veenduda, et kavandatud eesmärk ei taaslooks soolisi stereotüüpe või traditsioonilisi soorolle. Kõikide meetmete puhul tuleks jälgida, et need ei suurendaks soolist segregatsiooni ja soolist palgalõhet.

Näiteks seatakse eesmärgiks naiste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamine ja ei võeta meetme kujundamisel arvesse meeste vajadusi töö- ja pereelu ühitamisel, siis see säilitab traditsioonilist arusaama mehest kui pere peamisest leivateenijast ja naisest kui majapidamise ja laste eest hoolitsejast.

Soolise võrdõiguslikkuse eesmärk tuleb lõimida kavandatavasse sekkumise valdkonda ja tuleb sõnastada kui eesmärk, mis on seotud meeste ja naiste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse võrdsema jagunemisega.

Kui poliitikavaldkonna olukorra analüüsi ja soolise mõju hindamise tulemusena leitakse, et kavandatava programmi või meetmega ei ole võimalik lahendada valdkonnas esinevat soolise ebavõrdsuse olukorda ja probleemi ei ole võimalik lahendada ka olemasolevat programmi või meedet ümber kujundades, siis tuleb ebavõrdsuse leevendamiseks kavandada lisaprogramme või meetmeid, mis on otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Näiteks aitavad otseselt soolist võrdõiguslikkust edendada programmid, mis on suunatud naiste tööhõive suurendamisele või naisettevõtluse edendamisele, meeste riskikäitumise vähendamisele, sh alkoholi tarbimise vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses, töö- ja pereelu ühitamisele jmt.

Seega meeste ja naiste võrdsuse saavutamine võib olla kas programmi või meetme otsene eesmärk või toetab programm või projekt muuhulgas meeste ja naiste võrdsuse saavutamise eesmärki. Teisisõnu – meeste ja naiste võrdsuse saavutamine on poliitikat, programmi või meedet läbiv eesmärk

Selleks, et mõõta seatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumist ja hinnata kavandatud tegevuste asjakohasust, tuleb valida sekkumismeetmetega sobivad soolise võrdõiguslikkuse indikaatorid. Indikaatorid peavad võimaldama mõõta erinevusi meeste ja naiste olukorras ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemist või naiste ja meeste võrdsuse suurenemist (sooliste lõhede vähenemist) tulemuste, osalusmäärade ja mõjude tasandil. Lihtsalt projekti tegevustes osalevate meeste ja naiste loetlemisest selliseks hindamiseks ei piisa.

Näiteks võib naiste osalusprotsent teatud koolitus või tööhõive meetmetes olla suurem kui meestel, aga kui kursused, mida naistele pakutakse, on lühemad ja annavad madalama kvalifikatsiooni, ei pruugi projekti tegevused toetada meeste ja naiste võrdsust.

Rakendamine

Sooline aspekt tuleb integreerida kõikidesse tegevustesse ja rakendamise etappidesse. Kõik meetmete ja projektide rakendajatele suunatud dokumendid ja juhendmaterjalid peavad sisaldama selgeid juhiseid ja nõudmisi selle kohta, kuidas võtta arvesse soolist aspekti meetme tegevuste rakendamise, seire ja hindamise käigus. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtted peavad olema kirjeldatud toetuse andmise tingimuste kõigi asjakohaste peatükkide ja teemade juures. Soolise aspekti lõimimine struktuurivahenditest rahastatavate meetmete ja meetme tegevuste elluviimise kõikidesse etappidesse on kohustuslik ja see tuleb meetmete rakendajatele suunatud juhistes konkreetse kohustusena ka sätestada ning aruandluses selle kohustuse täitmist kajastada.

Näiteks on ESF programmperioodi 2007–2013 prioriteetsete suundade „Elukestev õpe” ning „Pikk ja kvaliteetne tööelu” raames programmide rakendajatele suunatud juhendmaterjalis toodud välja kohustus järgida programmi rakendamise käigus soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtet.

Et meetme rakendamine oleks edukas, peavad rakendajad omama teadmisi soolise võrdõiguslikkuse teemast ja olema teadlikud soolise ebavõrdsusega seotud probleemidest või peavad kaasama soolise võrdõiguslikkuse eksperdid meetme tegevuste rakendamisel. Soolise tasakaalu põhimõtet tuleks järgida ka projekti tiimi ja tegevuste läbiviijate ja projektide hindajate valikul.

Projektide hindamiskriteeriumid, sh läbivate teemade osas peavad olema  selged ja arusaadavad. Projektide hindajatel peab olema soolise võrdõiguslikkuse alane kompetents. Kõiki projekte tuleb hinnata ka soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist lähtuvalt. On oluline, et korraldus-  ja rakendusasutused otsustavad varakult, kuidas projektide valikukriteeriumites hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse panustamist.

Hangete korraldamisel on pakkuja valimisel oluline valikukriteerium ka pakkuja teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest. Meetme tegevuste rakendamise eelarve peaks sisaldama vahendeid, et tegevuste elluviijaid soolõime rakendamise küsimustes koolitada või soolise võrdõiguslikkuse ekspertidelt teenust sisse osta.

Arengukava rakendusplaani täitmise ülevaade peab muuhulgas kajastama ülevaadet soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks elluviidud tegevustest ja nende tulemuslikkusest.

Seire

Seire on eesmärgi poole liikumise edenemise  jälgimise pidev protsess, mis hõlmab ka tekkinud takistuste kõrvaldamist.   Seirega kogutakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset infot, mis aitab näha, kuidas on tegevuste rakendamisel liigutud seatud eesmärkide suunas, sh läbivate teemade eesmärkide – nagu meeste ja naiste võrdsus – suunas. Seire osutab võimalike tegevuste sisu või teostamisviisi muutmise vajadustele.

Seire peab andma vastuse küsimusele, milline on konkreetse programmi, meetme või projekti panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse..  Kõik indikaatorite näitajad tuleks esitada soo järgi eristatud kujul.

Loodavate seirekomisjonide koosseisu peaksid kindlasti kuuluma ka soolise võrdõiguslikkuse organid ja eksperdid ning läbivaid teemasid puudutavad küsimused peaksid olema seirekomisjoni päevakorras võrdväärselt teiste küsimustega.

Programmi aruandes esitatakse erinevaid andmeid programmis osalenud isikute kohta, kusjuures naiste osalusprotsent tuuakse eraldi välja. Samuti sisaldab aruanne andmeid programmi positiivse mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Hindamine

Arengukavade ja meetmete ning projektide rakendamise hindamisel,  tuleb hinnata ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega arvestamist.

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega arvestamise hindamine hõlmab:

Hindamine annab parimaid tulemusi, kui meetmete või meetme tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse käsitletakse kogu hindamisprotsessi ühe lahutamatu osana.

Milliseid teadmisi ja oskusi on vaja, et hinnata, kas naiste ja meeste võrdsusesse kui ühte läbivasse teemasse on panustatud?

  • Teoreetilisi teadmisi sooküsimustest (sotsiaalne sugu, soosüsteem, sooideoloogia, soorollid jne).
  • Teadmisi soolõime strateegiast, selle rakendamise eeltingimustest, vahenditest ja meetoditest.
  • Teadmisi soolise ebavõrdsuse probleemidest hinnatavates valdkondades.
  • Teadmisi rahvusvahelisel tasemel kokkulepitud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
  • Metoodilisi teadmisi ja oskusi – oskusi kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid, analüüsida sugude kaupa esitatud andmeid ja indikaatoreid.