EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Soolised lõhed üldhariduses

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Soolised lõhed üldhariduses

Koolist väljalangevus

Poiste väljalangevus põhikooli 3. astmest (7-9. klass) on võrreldes tüdrukutega ligi 1,5 korda suurem (1,28 % poistest ja 0,9% tüdrukutest). (Statistikaamet 2016)

Madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on enam kui naisi.  Madala haridustasemega mitteõppivate noorte (18–24) osakaal (%) (2015) mehed 12,9% ja naised 9%.

Õpingute katkestamise põhjustest ja varase haridustee katkestamise vähendamiseks kavandatud meetmetest loe lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringust: 

Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored.

 

Soolised lõhed õpitulemustes

 PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta.

 

PISA 2015 tulemused:

Lugemisoskus: Lugemisoskuses poiste ja tüdrukute vaheline erinevus väheneb. Kui 2009. ja 2012. a oli poiste ja tüdrukute vaheline erinevus 44 punkti, siis 2015. a vaid 28 punkti (tüdrukud 533 punkti ja poisid 505 punkti). Kehva lugemisoskusega tüdrukute osakaal võrreldes 2012. aastaga on kasvanud. Tüdrukute osakaal on suurem lugemisoskuse kõrgematel tasemetel (tasemed 3- 6).

Matemaatika: Matemaatika oskustes ei ole poiste ja tüdrukute tulemuste vahe statistiliselt oluline (poisid 522 ja tüdrukud 517). Tüdrukud on mõnevõrra rohkem esindatud matemaatikaoskuse keskmistel tasemetel ja poisid äärmistel (alaoskuse- ja tipposkusega) tasemetel. Võrreldes 2006 aastaga on poiste oskused kasvanud mõnevõrra kiiremini. Poisid said 2006. aastal  515 punkti ning 2015. aastal 522 punkti. Tüdrukud said 2006. aastal 514 punkti ja 2015. aastal 517 punkti.

Loodusteadused: Poiste ja tüdrukute loodusteadusoskustes keskmiselt statistiliselt olulisi erinevusi ei ole. Suurimad punktierinevused loodusteaduste alaarvestuses:

  • Tüdrukud edestavad poisse uuringu hindamises ja kavandamises 9 punktiga.
  • Poisid edestavad tüdrukuid nähtuste teaduslikus selgitamises 10 punktiga, sisuteadmistes 13 punktiga ja teadmistes füüsikalistest süsteemidest 10 punktiga. Poisse on rohkem ala- ja tipposkuste tasemetel ja tüdrukuid keskmistel tasemetel.
  • Poisid osalevad rohkem loodusteadusega seotud tegevustes nagu vaatavad rohkem loodusteaduse teemalisi saateid ja loevad loodusteaduslikke raamatuid, osalevad rohkem loodusainete ringide töös ning matkivad arvutiprogrammide abil erinevaid loodusnähtusi jms.

Loe lähemalt PISA 2015 uuringu tulemustest

 

Soolised lõhed huvi- ja erialavalikutes

Rohkem poisse kui tüdrukuid valib põhihariduse järgselt edasiõppimise kutseõppes. 2016 aastal valis kutsehariduse  36,4% poistest ja 19,2% tüdrukutest. Üldhariduse valis põhikoolijärgselt 59% poistest ja 78% tüdrukutest.

PISA 2015 uuringu kohaselt on statistiliselt olulised erinevused loodusteaduse teemades, millest poisid ja tüdrukud on huvitatud. Tüdrukud on huvitatud sellest, kuidas saab haigusi ennetada ja ravida. Poisid on huvitatud teemadest nagu „liikumine ja jõud“ ja „energia muundumine“.

Eesti 15. aastastest õpilastest soovib 30. aastasena omada loodusteadustega seotud elukutset poistest 28,9% (OECD keskmine 24,5%) ja tüdrukutest 20,3% (OECD keskmine 23,4%). Tervishoiuga seotud elukutse valiks 3,4% poistest ja 13,1% tüdrukutest. Infotehnoloogia valdkonna valiks poistest 14,7% ja 1,2% tüdrukutest.

Osalemine huvihariduses

Poisid osalevad veidi vähem kui tüdrukud. Poiste seas on kõige populaarsem huvitegevuse valdkond sport (kõigist osalustest 65% vs tüdrukute osalustest 38%). Tüdrukute seas on kõige populaarsem valdkond muusika ja kunst (kõigist osalustest 40% vs poiste osalustest 17%),

Soolisi stereotüüpe erialavalikutes peetakse üheks kõige olulisemaks soolise lõhe teemaks ka Euroopa Komisjoni (2009) aruandes „Sugu ja haridus (ning hõive)“ (ingl Gender and education (and employment)): LTT õppekavadel domineerivad mehed ja sotsiaalteemadega (care bias) seotud õppekavadel naised.

Vaata ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aasta aruannet “Soolised lõhed hariduses”