EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine haridusvaldkonnas – õiguslikud ja poliitilised alused

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine haridusvaldkonnas – õiguslikud ja poliitilised alused

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades, ehk demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna poole.

Selleni jõudmiseks on muu hulgas vaja:

  • mitmekesistada mõlema soogrupi haridus- ja kutsevalikuid,
  • vabaneda stereotüüpsetest eelarvamustest,
  • muuta paindlikumaks kitsaks jäävaid soorollimudeleid.

Need eesmärgid on püstitatud kõigile EL liikmesriikidele, sest ebavõrdsus haridus- ja koolitussüsteemides, mille tagajärjeks on näiteks kehvad õpitulemused, koolist väljalangemine või varane koolist lahkumine, viib suurte sotsiaalkuludeni tulevikus.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab haridusasutustele normid:

  • järgida naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet (töölevõtmisel, töötasude määramisel jms), et mitte rikkuda otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise keeldu, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades;
  • edendada soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult;
  • muuta vajaduse korral tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist;
  • tagada, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja tehtavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste (poiste ja tüdrukute) ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse (naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste võrdsuse) edendamisele;
  • tagada, et nimetatavates kollektiivsetes otsustuskogudes oleksid esindatud mõlemad sugupooled.

Soolise võrdõiguslikkuse seadusega on loodud õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks haridusvaldkonnas.

Haridusasutustele on kehtestatud lisaks soolise diskrimineerimise keelule ja sugude võrdse kohtlemise normile ka soolise ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse (tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuste võrdsuse) edendamine. Kohustus eeldab poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste erinevate vajadustega arvestamist ja nende rahuldamist, lähtudes tulemuse võrdsuse kriteeriumist.

ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklites 5 ja 10 on sõnastatud kohustus ja eesmärk – muuta meeste ja naiste käitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid, stereotüüpseid ettekujutusi meeste ja naiste rollijaotusest ning saavutada naiste ja meeste võrdsus nii kõigis õppeasutustes kui ka igat liiki kutseettevalmistuses. Konventsioon näeb ette eesmärgi saavutamiseks vajalike paranduste tegemist õppevahenditesse ja kooliprogrammidesse, samuti eesmärgile vastavate õpetamismeetodite kohaldamist.

 

Euroopa Liidu eesmärgid

Haridus ja koolitus 2020 (HK 2020) on hariduse ja koolituse valdkonna koostööraamistik. 2009. aastal seati HK 2020 raames neli ühist ELi eesmärki, mille abil püütakse aastaks 2020 lahendada haridus- ja koolitussüsteemidega seotud probleemid:

  • elukestva õppe ja liikuvuse reaalsuseks muutmine;
  • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine;
  • võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine;
  • loovuse ja innovaatilisuse, sealhulgas ettevõtlikkuse, suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

17. märtsi 2015. aasta haridusministrite Pariisi deklaratsioonis nõuti kõigil tasanditel meetmeid, et tugevdada hariduse rolli kodanikuna käitumise ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamisel, sotsiaalse sidususe tugevdamisel ning noorte abistamisel, et kujundada nad meie eripalgelise ja kaasava ühiskonna vastutustundlikeks, avatud meelega ja aktiivseteks liikmeteks.

Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes  hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta “Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid”.

Ühisaruandes on öeldud, et haridus ja koolitus annavad inimestele teadmised, oskused ja pädevused, mis võimaldavad neil areneda ja oma olukorda mõjutada, laiendades nende väljavaateid, valmistades inimesi soodsalt ette tulevaseks eluks, pannes aluse kodanikuaktiivsusele ja demokraatlikele väärtustele ning edendades kaasamist, võrdseid võimalusi ja võrdsust.

Uued prioriteetsed valdkonnad ja konkreetsed teemad, mille kallal jätkata tööd kuni 2020. aastani on: kaasav haridus, võrdsus, võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine ja kodanikupädevuse edendamine. Tegeleda tuleb soolise ebavõrdsuse küsimusega hariduses ja koolituses ning naiste ja meeste ebavõrdsete võimalustega ning edendada sooliselt tasakaalustatumaid haridusvalikuid.  

Aruandes on öeldud, et tegeleda tuleb sooline ebavõrdsusega hariduses ja koolituses, mida põhjustavad ka jätkuvalt esinevad soolised stereotüübid, ning sooliste erinevustega haridusvalikute langetamisel. Õpikeskkonnas ei tohi sallida muu hulgas soopõhist kiusamist, ahistamist ega vägivalda. Õppeasutustele ja õpetajatele, koolitajatele, koolijuhtidele ja muudele haridustöötajatele tuleb anda vahendeid ja toetust, et õppijad saaksid oma õpikeskkonnas kaasatuse, võrdsuse, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise ja demokraatliku kodanikuna käitumise kogemuse.

Ministrite Komitee poolt võeti vastu 10. oktoobril 2007 soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses (CM/Rec(2007)13).

Ministrite komitee  soovitab liikmesriikidele, et nad

I. vaataksid õigusaktid ning tegevused läbi käesolevas soovituses ja tema lisas kirjeldatud strateegiate ja meetmete ellurakendamiseks;

II.  propageeriksid ning julgustaksid kasutama meetmeid, mis on suunatud konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele haridussüsteemis ning õpetajate koolitamises, et saavutada tegelik sooline võrdõiguslikkus ning et tõsta hariduse kvaliteeti;

III. looksid haridussüsteemi kõikides sektorites mehanismid koolides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise propageerimise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamiseks;

IV. juhiksid asjassepuutuvate poliitiliste institutsioonide ning avaliku- ja erasektori asutuste, eriti ministeeriumide ja/või  üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul  tasandil hariduspoliitikaid kujundavate ja elluviivate organite, koolide juhtorganite, kohalike ja regionaalsete ametivõimude, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu käesolevale soovitusele;

V.   jälgiksid ja hindaksid edusamme, mis tulenevad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisest koolis ning informeeriksid pädevaid juhtkomiteesid rakendatud meetmetest ning selles vallas tehtud edusammudest.

Liikmesriikide valitsusi kutsutakse kaaluma alljärgnevad meetmeid nende rakendamise eesmärgil:

Õigusraamistik:

1.     naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte lülitamine siseriiklikesse haridusalastesse õigusaktidesse  tütarlastele ja poistele  võrdsete õiguste ja võimaluste andmiseks koolis ning naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse edendamiseks ühiskonnas tervikuna;

2.     tulevaste haridusalaste õigusaktide sugudele avalduva mõju hindamine ning seal, kus vajalik, olemasolevate õigusaktide soolisest aspektist läbivaatamine

Loe edasi

 

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (2012/2116(INI))

Resolutsioonis rõhutatakse:

  • vajadust eri kutsenõustamiskursuste järele põhi-, kesk- ja kõrgkoolides, et teavitada noori sooliste stereotüüpide negatiivsetest tagajärgedest ning ergutada neid õppima ja tööle asuma neil kutsealadel, mida on varem peetud tüüpilisteks meeste ja naiste aladeks; palub toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on vähendada väikelaste seas valitsevaid soolisi stereotüüpe;
  • soolise võrdõiguslikkuse edendamise olulisust juba varasest lapsepõlvest, et võidelda tulemuslikult sooliste stereotüüpide, diskrimineerimise ja vägivalla vastu, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa inimõiguste harta õpetamise abil koolides;
  • et õppekavades tuleks keskenduda soolisele võrdõiguslikkusele, teiste austamisele, üksteise austamisele noorte seas, seksuaalsust puudutavale austusele ja igasugusest vägivallast loobumisele, ning rõhutab samuti samateemalise õpetajate koolituse olulisust;
  • ergutatakse koole töötama välja ja kasutusele võtma teadlikkuse tõstmise meetodeid ja praktilisi ülesandeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust hariduskeskkonnas;
  • vajadust kavandada ja rakendada õpetajatele, juhendajatele, direktoritele ja kõikidele teistele laste haridusega seotud inimestele suunatud koolitusi, et nende käsutuses oleksid kõik pedagoogilised vahendid võitlemaks sooliste stereotüüpide vastu ja edendamaks soolist võrdõiguslikkust;
  • rõhutab vajadust kujundada poliitika, mis keskendub sooliste stereotüüpide lammutamisele juba väga varasest lapsepõlvest ning õpetajatele ja õpilastele mõeldud teadlikkuse suurendamise koolitustele ning millega julgustatakse ja toetatakse karjäärivõimaluste mitmekesistamist nii tütarlaste kui ka noormeeste puhul;
  • kutsub liikmesriike üles hindama õppekavasid ja õpikute sisu, pidades silmas reformi, mis aitaks kõigisse õppematerjalidesse integreerida ühendava teemana soolised küsimused nii sooliste stereotüüpide kaotamiseks kui ka selleks, et muuta alates esimesest kooliastmest nähtavamaks naiste panus ja roll ajaloos, kirjanduses, kunstis ja muudes valdkondades;
  • sooliste erinevuste alase statistika väljatöötamist ja kogumist liikmesriikide ja ELi tasemel;
  • vajadust lisada kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed soolise võrdõiguslikkuse näitajad kõikidesse hindamisprogrammidesse, mille eesmärk on hinnata hariduse kvaliteeti Euroopa koolides.

Loe edasi