EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Soolise mõju hindamine

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Soolise mõju hindamine

Soolise mõju hindamine on soolõime strateegia rakendamise üks olulisemaid töövahendeid. See on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitiliste valikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende võimalikke tagajärgi meeste ja naiste olukorrale ühiskonnas (muutused meeste ja naiste õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressursside jaotuses, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides).

Soolise mõju hindamine otsib vastust küsimusele, kas seadus, poliitika, programm või meetmed vähendavad, säilitavad või hoopis suurendavad naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust?

Ette kavatsemata ühiskondlikke mõjusid põhjustab näiteks näiliselt neutraalse meetme rakendamine valdkonnas, kus naised ja mehed ei ole võrdsel positsioonil ega tegutse samasugustes tingimustes. Negatiivsete mõjude ennetamiseks on oluline välja selgitada, kuidas mõjutab kavandatud otsus meeste ja naiste igapäevaelu ja sugudevahelisi suhteid. Soolise mõju hindamise eesmärk on tagada, et uute otsuste vastuvõtmine ei süvendaks olemasolevat ebavõrdsust, vaid aitaks kaasa naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisele.

Eestis on soolise mõju hindamise kohustus sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mille kohaselt riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates tuleb lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ning ühiskondlikust staatusest ja arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Säte lähtub arusaamast, et nais- või meessoole omistatavad omadused ja rollid on sotsiaalselt konstrueeritud, et naiste ja meeste erinevad käitumismustrid, võimalused ja kohustused ning ühiskondlikud võimusuhted on ühiskonna dikteeritud, ajaloolis-kultuuriliselt pidevalt muutuvad ning seega ka sihipäraste poliitikatega muudetavad.

Selleks, et sooliste mõjude hindamine oleks realistlik ning ei keskenduks soovitud ideaaltulemuse kirjeldamisele (kõigile võrdsed võimalused jms), on mõjude hindamise ülesande täitmisel oluline toetuda vastavale olukorda kirjeldavale statistikale.

Soolise mõju analüüsimisel vaadatakse kahte järgmist aspekti:

  • esiteks, kas otsusel on negatiivsed tagajärjed naistele või meestele ning soolise võrdsuse saavutamisele;
  • teiseks, kas otsusetegemise protsessis esineb varjatult eelarvamusi, norme või standardeid, mis on sooliselt diskrimineerivad.

Otsuste mõju hindamiseks peab arvestama selliseid naiste ja meeste vahelisi erinevusi, mis on konkreetses tegevusvaldkonnas asjakohased. Andmeid tegelikust olukorrast ja otsuste potentsiaalsest mõjust võib saada mitmesuguseid meetodeid kasutades, näiteks

  • kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid (intervjuud, küsitlused, fookus-grupi intervjuud, juhtumianalüüs jms);
  • töögrupid, ümarlauad, konverentsid, seminarid;
  • konsultatsioonid soouuringute ekspertide ja soolise võrdõiguslikkuse spetsialistidega.

Kui statistilisi ülevaateid, uurimisandmeid või aruandeid ei ole, tuleb kavandatava poliitika või meetme võimalike mõjude hindamiseks kindlasti konsulteerida ka soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega. Huvigruppidega konsulteerimisel  tuleb silmas pidada seda, et neid tehtaks nendega, kellele vastava poliitika rakendamine tegelikult mõju avaldab.

Kui soolise mõju hindamise tulemusena selgub, et poliitika või meede võib suurendada või taastoota ühiskonnas kehtivat soolist ebavõrdsust, siis tuleb poliitika või meede ümber kujundada selliselt, et see aitaks kõrvaldada soolise ebavõrdsuse tekkepõhjusi. Sellele kohustusele on viidatud ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõikes 1, mille kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustel kohustus muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

Soolise mõju hindamisel erinevates tegevusvaldkondades on abiks ka erinevad küsimustikud.

2015. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on soolise mõju arvestamisele juhitud tähelepanu põhiõiguste valdkonna all. Põhiküsimused, millele peab igasuguste mõjude hindamiste käigus vastama, on järgmised:

  • Kas poliitikavalik järgib võrdsusõiguste põhimõtet, mõjutades otseselt või kaudselt naiste ja meeste võimaluste võrdsust?
  • Kas valik avaldab otseselt või kaudselt naistele ja meestele erinevat mõju?
  • Kuidas poliitikavalik edendab soolist võrdõiguslikkust?

Sõltuvalt poliitikavahendist võib soolise mõju hindamine keskenduda eri aspektidele. Näiteks kui õigusaktide puhul on kõige olulisem vältida otsest või kaudset soolist diskrimineerimist ja analüüsida, kas kehtestatav norm võib ühele või teisele soorühmale olla ebasoodsam (nt viia läbi kaudse diskrimineerimise test), siis arengukavade puhul on oluline hinnata meetmete ja tegevuste mõju soolise ebavõrdsuse ja kihistumise vähenemisele, soosuhete muutumisele ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele.

 

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) koostatud soolise mõju hindamise juhendis kirjeldatakse viiesammulist soolise mõjuhindamise meetodit:

  1. Kavandatava sekkumise (poliitika, programm, meed jms) eesmärgi sõnastamine. Mida soovitakse saavutada?
  2. Kavandatava sekkumise puutumuse hindamine soolise võrdõiguslikkuse teemaga. Kas kavandatav sekkumine võib mõjutada soolise võrdõiguslikkuse olukorrda?
  3. Soolise analüüsi läbiviimine. Selgitatakse välja, milline on sekkumisvaldkonnas naiste ja meeste olukord ning millised soolised lõhed esinevad sekkumisvaldkonnas.  Samuti hinnatakse sekkumise eeldatavat mõju soolise ebavõrdsuse olukorrale ehk muutust olukorras, mida loodetakse sekkumise abil saavutada.
  4. Hinnatakse sekkumise soolist mõju ehk kuidas kavandatav meede aitab panustada soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse. Sekkumise mõju võib olla kas positiivne, negatiivne või mõju puudub.
  5.  Analüüsi tulemuste ja soovituste esitamine poliitikavalikute tegemiseks. Esitatakse analüüsi tulemused ja sekkumiste mõju. Negatiivse mõju korral esitatakse ettepanekud mõju ellimineerimiseks ja positiivse mõju suurendamiseks.

Loe edasi

 

Soolise mõju hindamisest saadav kasu:

  • Meeste ja naiste olukorra võrdlev uurimine ja erinevustega arvestamine tagab, et poliitika kujundamisel tahtmatult ei asetataks ühte soorühma halvemasse olukorda.
  • Soolise mõju hindamine aitab üles leida valdkonnad ja teemad, mille kohta on vaja koguda rohkem teavet, et tagada poliitiliste otsuste kvaliteet.
  • Soolise ebavõrdsuse põhjuste uurimine aitab tõstatada ja lahendada ühiskonnas esinevaid struktuurseid soolise ebavõrdsuse probleeme.
  • Soolise mõju hindamine annab lisateavet iga rakendatava poliitika või meetme mõju kohta.
  • Soolise mõju hindamine hoiatab poliitikakujundajaid võimalike probleemide eest, mis võivad tekkida meetme rakendamise tagajärjel, ja aitab ära hoida vajadust hilisemate reaktiivsete meetmete rakendamise järele ja nendega kaasnevaid kulusid.