EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Mis on võrdne kohtlemine?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Mis on võrdne kohtlemine?

Võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Võrdse kohtlemise nõue on loodud selleks, et lõpetada ajalooliselt tõrjutud elanikkonnagruppide õiguste piiramine ning tagada kõigile sõltumata nende identiteedist või päritolust võrdsed õigused ja võimalused.

Põhiseaduse §12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi ebavõrdselt kohelda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Loetletud omadused või karakteristikud on diskrimineerimisalused. Inimest kaitstakse just nende aluste tõttu diskrimineerimise vastu, sest nende alustega seoses on paljudes ühiskondades kõige enam diskrimineerimist esinenud.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt. Kui inimesed on aga ebavõrdses olukorras võib olla vajalik nende erinev kohtlemine, selleks, et tagada neile võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Näiteks on õigustatud tööandja poolt puudega või vanemaealiste töötajate erivajadusi arvestav kohtlemine. Näiteks seaduses on sätestatud, et ehitised peavad olema puuetega inimestele juurdepääsetavad jms.

Eelarvamuslik suhtumine ühiskonna erinevatesse gruppidesse ning sellest tingitud otsene või kaudne, enamasti teadvustamata, ebasoodsam kohtlemine ehk diskrimineerimine suurendab vaesusriski ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset tõrjutust.

Võrdse kohtlemise mõistet tõlgendatakse sageli ühesuguse kohtlemisena. Ühesugune kohtlemine aga ei taga võrdsust, sest inimeste lähtepunktid ja võimalused, mis sõltuvad peamiselt väliskeskkonnast, on erinevad. Tegeliku võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas ebavõrdsust tekitavate ehk diskrimineerivate protsesside märkamist, nendega võitlemist ja ebavõrdsuse aktiivset vähendamist.

Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud  tema rahvusest, nahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest.

Seaduste kaitse erinevate aluste puhul on erinev. Kui inimese sooga seonduvalt on ebavõrdne kohtlemine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel kaitseb võrdse kohtlemise seadus inimest ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas, kutse- , ümber- või täiendusõppes ja töötajate või tööandjate ühingusse kuulumisel.

Loe lisaks võrdse kohtlemise seaduse käsiraamatust