EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Mis on ligipääsetavus?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Mis on ligipääsetavus?

 

Kõigile ligipääsetav on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma kõrvalise abita kasutada väga erinevad inimesed. Mitte üksnes erinevat kasvu ja eri vanuses inimesed, vaid ka inimesed, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte. Ligipääsu loomise eelduseks on see, et hoones, sündmusel, teenuse juures või info edastamisel on arvesse võetud erinevate inimeste vajadusi.

Ligipääsetavus ei puuduta mitte üksnes erinevat kasvu ja vanuses inimesi, vaid ka inimesi, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte.

Ligipääsetavuse puhul on kõige rohkem räägitud just liikumispuudega inimeste erivajadustega arvestamisest, kuid vähem tähtis pole, et erinevates keskkondades saaksid iseseisvalt liikuda ja erinevatest sündmustest osa võtta ka nägemis- ja kuulmispuudega inimesed.

Erinevate pinnakatete kasutamine, mis annavad märku treppide algusest, infoleti või ukse asukohast, aitavad orienteeruda ja iseseisvalt hakkama saada ka nägemispuudega või pimedal inimesel. Oluliseks infoks ümbritseva ruumi kohta on vaegnägijale kombatavad maketid ja reljeefkaardid. Ka Eestis on tehtud teatrietendusi, mida vaegnägijad on saanud jälgida kirjeldustõlke vahendusel, mis annab sõnadega edasi laval toimuvat. Vaegkuulja saab osaleda koosolekul, kui saali on paigutatud taustamüra eemaldav silmusvõimendi. Viipeekeele abil saab anda edasi lisaks kõnele ka muusikat, rütmi ja meeleolu.

Seega ei puuduta ligipääsetavus üksnes hoonetesse pääsemist, vaid oluline on ka, et erivajadusega inimesed saaksid osa sündmustest ja teenustest – saaksid kuulata kontserti või loengut, käia poes sisseoste tegemas, suhelda ametnikuga või kohtuda kohvikus sõbraga.

Ligipääsetavus puudutab ka info jagamist alates teeviitadest, menüüdest, videofilmidest kuni veebilehtedeni. Siin tuleb eelkõige mõelda sellele, et info edasiandmiseks kasutataks erinevaid viise ja meediume.

Keskkond, mis on sobiv erivajadustega inimestele, avab tegelikult paremaid võimalusi teistelegi. Näiteks sobivad madalad lävepakud paremini nii lastele, vanuritele, ratastooliga liikujatele kui ka vaegnägijatele. Kaldteid on mugav kasutada lapsevankrit või käru lükates. Helisignaalidest saavad infot ka tavanägemisega inimesed. Ligipääsetav keskkond on niisiis parem keskkond kõigile.