EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

Naiste ja meeste on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades on Heaolu arengukava 2016-2023 üks neljast alaeesmärgist.

Heaolu arengukava keskendub heaolu saavutamiseks tööhõive ja tööelu kvaliteedi, toimetuleku ja sotsiaalkaitsega ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisega seotud ülesannete lahendamisele.

Neljanda alaeesmärgi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke vältimiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks eri eluvaldkondades keskendutakse:

  • soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele;
  • soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul;
  • naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele;
  • soolise tasakaalu saavutamisele ühiskonna otsustustasanditel;
  • õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku institutsionaalse võimekuse, sh analüüsi- ja haldusvõimekuse tagamisele.

Alaeesmärgi saavutamiseks kavandatavad poliitikainstrumendid hõlmavad põhiliselt õigusloome-, teavitus-, koolitus- ja analüüsitegevusi. Tegevused on suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka konkreetsetele sihtrühmadele ja institutsioonidele, sh tööandjad, haridustöötajad, õigusspetsialistid ja poliitikakujundajad.

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on ka ühtedeks läbivateks aluspõhimõteteks, millele arengukava koostamisel on tuginetud ja millest juhindutakse ka arengukava elluviimisel:

  • Soolise palgalõhe vähendamisele kaasaaitamiseks laiendatakse Tööinspektsiooni järelevalve volitusi sama ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele makstava tasu võrdsuse üle, soodustatakse läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu.
  • Naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse võrdsustamiseks toetatakse ka naiste suuremat aktiivsust ettevõtlusega tegelemisel.
  • Haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks planeeritakse eelkõige kooliõpilaste ja karjäärinõustajate teadlikkuse suurendamisele ja hoiakute muutmisele suunatud tegevusi.
  • Meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse saavutamiseks kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel poliitikas ning avalikus ja erasektoris töötatakse välja lahendusi valikuprotsesside läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks, pakutakse lahendusi naiste karjäärivõimaluste parandamiseks ning nende otsustus- ja juhtimistasanditel osalemist mõjutavate soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks.
  • Soostereotüüpide leviku ja nende negatiivse mõju vähendamiseks naiste ja meeste igapäevaelule ja otsustele suurendatakse teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, nendega kaasnevatest probleemidest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest, soostereotüüpidest ning nende mõjust inimeste igapäevaelule ja otsustele.
  • Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks hariduses ja hariduse (sh alushariduse) kaudu viiakse eelkõige ellu tegevusi, et süsteemselt lõimida soolise võrdõiguslikkuse teemad kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse ning õpetajaharidusse ja haridustöötajate täienduskoolitustesse.
  • Tõhusama diskrimineerimisvastase õiguskaitse tagamiseks suurendatakse mitmesuguste teavitustegevuste kaudu inimeste teadlikkust oma õigustest ja nende tagamise võimalustest.
  • Parandamaks soolõime kohustuste täitmist ministeeriumides ja kohalikes omavalitsustes, tõhustatakse koordinatsiooni- ja toetusmehhanisme (sh teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevused), järelevalvet soolise mõju hindamise kvaliteedi üle ning parandatakse soopõhiste andmete kättesaadavust.
  • Kõigi alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevuste teadmistepõhiseks elluviimiseks ja nende mõju hindamiseks tagatakse regulaarne soopõhise statistika kogumine, temaatiliste analüüside olemasolu ja regulaarsete elanikkonnauuringute tegemine sihtrühmades (sh töötajad ja tööandjad).

Heaolu arengukava terviktekst