EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Eesti hariduspoliitika põhisuundumused

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Eesti hariduspoliitika põhisuundumused

Nagu ka muude alusväärtuste puhul tuleb hariduspoliitikat hinnata läbi iga väärtuse prisma – on vaja hinnata, kas üks või teine otsus, protsess või tulemus on soolise võrdõiguslikkuse kui väärtuse ja üldise hüve eesmärgiga kooskõlas.

Haridus- ja tööturul ilmneva soolise ebavõrdsuse vähendamisele on suunatud järgmised eesmärgid:

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on  haridusseadustiku kaasajastamisel üks olulisemaid alusdokumente. Strateegias on probleemina  nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. Ligi kolmekümnest indikaatorist näeb kolm ette ka soo kaupa andmete esitamise..

Üheks viiest strateegilisest eesmärgist on “võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osalemise kasv”. Eesmärgiks on saavutada, et üliõpilaskond peegeldaks sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muu hulgas naiste ja meeste osakaalu ühiskonnas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavas Tark ja tegus rahvas, 2015–2018 on kaks eesmärki, millest üks on suunatud väljakujunenud sooliste ja ealiste stereotüüpide vältimisele karjäärinõustamisel ja teine soolise tasakaalu tagamisele ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes.

Hariduse alusväärtused, millest peaks lähtuma ka kõik üldharidust puudutavad otsused, on nimetatud riiklikes õppekavades jagatuna üldinimlikeks ja ühiskondlikeks väärtusteks. Viimaste hulgas on nimetatud ka sooline võrdõiguslikkus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peetakse üldhariduskoolis oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Euroopa Liidu alusdokumentides on ühe põhiväärtusena nimetatud soolist võrdõiguslikkust.

Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratud põhihariduse alusväärtused jaotatakse:

  • üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu
  • ühiskondlikud väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestatakse Haridus- ja teadusministri määrusega. Õppekirjanduse loomisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 3 ja riiklike õppekavade üldosas nimetatud hariduse alusväärtustest, õppimise käsitusest, õpetuse ja kasvatuse üldistest ja ainevaldkondlikest eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest ja õpisisust, kooli ülesannetest ja õppekeskkonnale esitatavatest nõuetest.