EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Kontakt

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Küsi nõu

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Kontaktid

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

 

kompetentsikeskus@volinik.ee

+372 6269 059

 

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

 

Registrikood: 70009155

Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn

 

Vaata kaardil

KKK

  • 1. Kust ma saan abi, kui mul tekib projektis küsimusi võrdsete võimaluste edendamise kohta?

    Küsimuste korral võib pöörduda Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse poole. Meiega saab ühendust täites veebilehes vormi „Võta ühendust“, saates kirja e-posti aadressile: kompetentsikeskus@volinik.ee või helistades telefonil 6269 059.

  • 2. Kas minu projektis on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja võrdse kohtlemise tagamine kohustuslik?

    Jah, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 (ühissätete määrus) Artikli 7 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vältimine, sh puuetega inimeste ligipääsetavus Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse kasutamise igas etapis kohustuslik. Täpsustamist vajavate küsimuste korral võtke meiega ühendust.

  • 3. Mis on sooline võrdõiguslikkus?

    Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mille järgi peavad naistel ja meestel olema hariduse omandamisel, tööelus ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused. Sooline võrdõiguslikkus ei tähenda naiste ja meeste erinevuste kaotamist, vaid lähtumist põhimõttest, et poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste erinevus ei tohi olla põhjuseks nende erinevale väärtustamisele ühiskonnas. Inimese sugu ei tohi olla takistuseks eneseteostusele ja ühiskonna elus kaasalöömisele.

  • 4. Mis on ligipääsetavus ja milline on ligipääsetav keskkond?

    Kõigile ligipääsetav on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma kõrvalise abita kasutada väga erinevad inimesed. Mitte üksnes erinevat kasvu ja eri vanuses inimesed, vaid ka inimesed, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte. Keskkond, mis on sobiv erivajadustega inimestele, avab tegelikult paremaid võimalusi teistelegi. Näiteks sobivad madalad lävepakud paremini nii lastele, vanuritele, ratastooliga liikujatele kui ka vaegnägijatele. Kaldteid on mugav kasutada lapsevankrit või käru lükates. Helisignaalidest saavad infot ka tavanägemisega inimesed. Ligipääsetav keskkond on niisiis parem keskkond kõigile.

  • 5. Mis on võrdne kohtlemine?

    Võrdse kohtlemise põhimõte tähistab diskrimineerimise vältimist (soo, vanuse, rahvuse või rassi, puude, seksuaalse sättumuse või veendumuse tõttu). Võrdse kohtlemise nõue on loodud selleks, et lõpetada ajalooliselt tõrjutud elanikkonnagruppide õiguste piiramine ning tagada kõigile sõltumata nende identiteedist või päritolust võrdsed õigused ja võimalused. Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise vältimine ei tähenda sealjuures tingimata inimeste ühesugust kohtlemist, vaid pigem nende erinevustega arvestamist.