EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Partnerluslepe 2014-2020

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Partnerluslepe 2014-2020

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise vältimise ja juurdepääsu tagamise küsimusi on käsitletud Partnerlusleppe punktides 1.5.2. ja 1.5.4. Tegevuste planeerimisel tuleb pöörata tähelepanu sihtgrupisisestele rühmadele, nt mehed-naised, eestlased-mitte-eestlased, noored-vanemaealised, puudega inimesed jne. Neil demograafilistel ja sotsiaalsetel rühmadel võivad olla erinevad vajadused, võimalused ja ligipääs ressurssidele ning seetõttu avaldavad ka planeeritavad tegevused neile erinevat mõju.

Võrdsete võimaluste ,sh. soolise võrdsuse toetamiseks kaardistatakse toetusmeetmed, millel on puutumus võrdsete võimalustega ning seejärel analüüsitakse võimalusi suurendamaks asjakohaste toetusmeetmete mõju võrdsete võimaluste edendamiseks ning vajadusel suunatakse seda meetme eesmärgi, toetatavate tegevuste, toetuse saajate ringi ning valikukriteeriumite kaudu.

Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevdamiseks tuleb kõigi poliitikate ja meetmete puhul lähtuda sotsiaalsete rühmade (sh naised ja mehed, puudega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada, kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende gruppide liikmete olukorda ühiskonnas, seades eesmärgiks võrdsete võimaluste ja võrdõiguslikkuse tagamise.

Paremate tulemuste saavutamiseks konsulteeritakse ka huvigruppidega ning põhisuundade eesmärkide saavutamisega tegelevate mittetulundusühenduste ja teiste ekspertidega.

Eesmärgiks on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu.

Eesmärk jaguneb neljaks põhisuunaks:

Sooline võrdsus, mille tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Naiste ja meeste võrdsust käsitletakse juhendis järgmiste aspektide lõikes: naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, naiste ja meeste pikk ja kvaliteetne elu, naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis

Vanuseline võrdõiguslikkus, mille eesmärgiks on kõige haavatavamate vanusegruppide õiguste, vastutuse, kohustuste ja võimaluste kaitse ja tagamine säilitamaks nende elukvaliteet.

Võrdsed õigused ja võimalused puudega inimestele, mis tähendab, et kõigil ühiskonnaliikmetel, sh puudega inimestel, on võrdsed õigused oma elukvaliteedi parandamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks.

Võrdsete võimaluste tagamine sõltumata rahvuslikust kuuluvusest, mis tähendab rahvuslike ja etniliste vähemuste sotsiaalmajandusliku heaolu ja eneseteostuse võimaluste suurendamist ning kultuuriliste barjääride ja negatiivsete rahvuslike stereotüüpide kaotamist ühiskonnas.

ÜKP rakenduskavas toetatakse võrdsete võimaluste, sh. soolised võrdsuse edendamist eelkõige investeerimisprioriteetides „tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine“, „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Nimetatud investeerimisprioriteetide raames toetatakse lastehoiuteenuste arendamist, puuetega inimeste kodude kohaldamist, toetamaks nende tööturul osalemist ja paremat toimetulemist ühiskonnas, hoolekandeteenuste arendamist, erihoolekande infrastruktuuri investeeringuid ja uussisserännanute kohanemist ja paremat toimetulemist ühiskonnas ning vähelõimunud püsielanikke, toetamaks nende konkurentsivõimet ja suuremat osalemist tööturul.

1.5.4.1. Üldised põhimõtted rakendamisel

Prioriteetses suunas kavandatavate meetmete väljatöötamisel käsitletakse asjakohaseid horisontaalseid teemasid ning toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel määratletakse, mil moel konkreetse meetme tegevuste elluviimisel on otstarbekas horisontaalsete teemadega arvestada ning kas ja milliseid valikukriteeriume sellest lähtudes projektide valikul kasutada.

Meetmetele ja tegevustele seatakse indikaatorid, mis peavad olema kooskõlas horisontaalsete teemade seatud eesmärkide ja põhisuundadega. Lisaks seatakse asjakohaste meetmete juures läbivate teemade väljundindikaatorid, mis võimaldavad jälgida sekkumiste panust läbivate teemade eesmärkide saavutamisse.

Horisontaalsetesse teemadesse panustamist tervikuna hinnatakse arengukavade ja nende rakendusplaanide täitmise aruandluse kaudu. ELi vahenditest rahastatavate prioriteetsete suundade kohta antakse aru seirearuannetes ja hindamiste kaudu.

 

Loe edasi: Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020