EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Meede 1.2 – Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Meede 1.2 – Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine

Soolise võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise koolitused on ette nähtud õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu- ja täiendusõppe programmides.

Haridusjuhtide, koolijuhtide, õpetajate, kutseõpetajate ning haridusvaldkonna sisekoolitajate täiendusõppesse ning koolikollektiivide ühisesse õppimisse haridusuuenduste rakendamiseks ning noortevaldkonna töötajatele suunatud koolitustesse on integreeritud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks vajalikud teadmised ja oskused vähemusgruppide normide järgimiseks haridusasutustes.

Eelnevalt nimetatud teadmised ja oskused on vajalikud individuaalseks lähenemiseks, mis on võimalik vaid siis, kui osatakse arvestada selliste piirangutega, mis tulenevad keskkonnapoolsetest ootustest sookohasele käitumisele või rahvuskultuurilistest erinevustest.

Juurdepääsetavuse ja erivajaduste teemasid käsitletakse õppejõudude põhi- ja täienduskoolituses. Teiste kõrgkooli töötajate koolitamise või teavitamise ulatus sõltub nende konkreetsest töövaldkonnast. Üldpõhimõtetest teavitatakse kõiki haridusasutuse töötajaid.

Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe pakkujate kvaliteedikriteeriumide kehtestamisel tuleb nõuda nende kursisolemist nüüdisaegse soo ja hariduse käsitlusega, et vabaneda bioloogilisest essentsialismist (ettekujutusest, et sotsiaalsed erinevused tütarlaste ja poiste vahel, naiste ja meeste vahel on kaasasündinud, loomuomased ja paratamatud) ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute, sh puudega inimeste võrdse kohtlemise õigusnormidega.

Tunnustatud eri- ja ametialase kirjanduse ja teadusartiklite valikul, väljaandmisel ja levitamisel lähtutakse vajadusest tutvustada soo ja hariduse teemalisi publikatsioone nn kriitilise pedagoogika valdkonnast.

Koolidirektorite järelkasvuprogrammidesse osalejate valimise konkursi tingimuste kehtestamisel jälgitakse, et need ei kujuneks ebasoodsamaks soo/soolisuse, rahvuse, vanuse või puude alusel kategoriseeritavatele isikutele. Eelkõige on oluline vältida meie kultuuris juurdunud maskuliinsuse ja feminiinsusega seostatud omadussõnade kasutamist ja oskuste rõhutamist.  Järelkasvuprogrammide teemade hulka kuuluvad põhiteadmised keelatud diskrimineerimise alustest ja naiste ja meeste, eri vanuses ja erinevast rahvusest töötajate võrdse kohtlemise normidest.

Mõttekodade, seminaride, õpiürituste korraldamisel arvestatakse barjääridega –  välistingimustega, mis võivad takistada osalemist kas soo (soorollide, perekohustuste), vanuse (eelarvamused, hoiakud), rahvuse (keeleoskus) või puude (viipekeeletõlkide puudumine, füüsiline juurdepääs) tõttu.

Vastavalt Eesti elukestva õppe strateegia eesmärgile, saavutada aastaks 2020 üldhariduse õpetajaskonna soolise struktuuri näitajateks 75% N /25% M, analüüsitakse selle saavutamise võimalusi ja lahendamist vajavaid probleeme koostöövõrgustike üritustel.

Iga-aastase tunnustusürituse jaoks väljatöötatavas tunnustusmudeli statuudis nähakse ette eraldi kriteeriumidena tunnustada parimaid algatusi sooteadliku pedagoogika rakendamisel ja/või HEV õpilaste kaasamisel.

Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja maine tõstmiseks koostatud kontseptsioonis on üheks põhimõtteks nais- ja meessoost õpetajate võrdne kohtlemine ja lähtumine nüüdisaegsetest teadusuuringutest, mille kohaselt õpetaja sugu ei ole õpitulemuste puhul määrav. Meesõpetajate alaesindatus, milles väljendub tööturu segregatsioon, taastoodab stereotüüpe nagu oleksid naised vastutavad laste juhendamise ja õpetamise eest. Kontseptsioon peaks sisaldama selliste stereotüüpide muutmise eesmärke.

Kõikide tegevuste, eelkõige õpetaja kuvandi tutvustamise ja kujundamise puhul püütakse kummutada eelarvamusi eakamate õpetajate suhtes.

Kontseptsioonis nähakse ette senisest suuremad ressursid haridusvaldkonna uuringutesse, mis lubavad hariduse ja kasvatuse küsimusi hoida avalikkuse tähelepanu all.

Organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete, -mudelite ja standardite väljatöötamisel ja edasiarendamisel on arvestatud vajadusega lülitada professionaalsuse kriteeriumideks variõppekava analüüsimine soo aspektist ning õpilastevaheliste vägivallailmingutega toimetulek.

Uuringute ja analüüside tellimisel ja läbiviimisel täidetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduses kehtestatud normi, mille järgi läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele (SoVS § 10).

Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks uuringute ja analüüside läbiviimisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid ja olukorda soo, rahvuse ja vanusegruppide lõikes, et oleks võimalik hinnata läbiviidud tegevuste mõju soolise võrdsuse edendamisele ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdsete võimaluste tagamisele.