EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Meede 1.5 – Õppe seostamine tööturu vajadustega

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Meede 1.5 – Õppe seostamine tööturu vajadustega

OSKA koordinatsioonikogu moodustamisel ja ekspertide värbamisel jälgitakse osalejate soolise esindatuse tasakaalu, mis tagab erinevate valdkondade ja kogemuste arvestamise otsustusprotsessides.

Koordinatsioonikogu ja valdkondlike eksperdikogude liikmed saavad esialgsed teadmised tööturu soolisest segregatsioonist ja selle põhjustest ning sooaspekti olulisusest tellitavatest uuringutest, analüüsidest ja küsitlustest.

Informatsioonis tööturul vajaminevatest oskustest ja nende muutumistest peab arvestama vajadusega kaasa aidata tööturu soolise ja rahvuste segregatsiooni vähenemisele. Kuigi ametialade klassifikatsioonitasemete määramisel saab rõhutada rohkem töö olemust kui formaalhariduse ja koolituse nõudeid, on eesmärgiks võimalikult sooneutraalse keele kasutamine ametinimetustes (turvatöötaja vs turvamees jms).

Kompetentsipõhise enesehindamise veebikeskkonna loomisel arvestatakse, et keeles peegelduvad sageli sooliselt märgistatud sõnade tähendused, mis järgivad stereotüüpselt naistele ja meestele omistatud (sageli vastanduvaid) omadusi. Seetõttu on otstarbekas veebikeskkonna väljatöötamisel kasutada sooteadlike keelespetsialistide abi.

Tööturu koolitustellimuse koostamisel kasutatakse sooneutraalset keelt ja sooliselt märgistatud ametinimetuste vältimist, mis võivad piirata inimeste vabu valikuid.

Kutsehariduse maine tõstmisel arvestatakse tõsiasja, et negatiivne ettekujutus kutseõppurite kohta on omane pigem naistele kui meestele (10% vs 4%), naised ei pea ennast kutseharidusega kursisolevateks ja hindavad kutsehariduse mainet madalamaks kui mehed. Seetõttu on mainekujunduses oluline arvestada naissoost sihtrühma erihoiakute ja teadlikkusega.

Et teadlikkus kutseharidusega omandatud ametitest on sugude lõikes stereotüüpne (mehed teavad nn mehelikeks peetavaid ameteid, naised neid, kus traditsiooniliselt domineerivad naissoost töötajad), seatakse üheks eesmärgiks sellise segregatsiooni vähendamine ja sugudele omaseks peetavate ameti- ja kutsealade vahelise soolise eristamise lõpetamine.

Kasvuvaldkondade, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja teenuste, materjaliteaduse ja tööstuse praktikatoetuste määramisel ja toetuste saajate hulgas soolise tasakaalu saavutamiseks järgitakse soolise võrdsuse edendamises SoVS-i § 5, mille kohaselt otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta nende soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eelised alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Kuna kasvuvaldkondades on statistiliselt meesõppurite osakaal suurem võib praktikatoetuste määramisel kasutada erimeedet ja eelistada nimetatud erialadel naisõppureid eesmärgiga vähendada soolist segregatsiooni tööturul ja soodustada naiste tööle asumist nn majanduse kasvuvaldkondades.

IKT valdkonna propageerimisel ja tutvustamisel on üheks eesmärgiks seatud stereotüüpide ja müütide kummutamine, mis on seni suunanud tütarlapsi ja noormehi erinevatele erialavalikutele. Ennetava tegevusena aitab see vähendada soolist erinevust kasvuvaldkondade erialade sisseastujate hulgas.

Sooliste stereotüüpide kummutamist peetakse silmas LTT valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest teavitamisel, sh teadlaskonna arvukuse suurendamisel.

Töökohapõhise õppe rakendusmudelite väljatöötamisel ning õppekohtade loomisel järgitakse põhimõtet, et lisaks erineva suuruse ja erinevate valdkondade ettevõtetele oleksid esindatud nii peamiselt nais- kui peamiselt meestööjõuga ettevõtted, sh naisjuhtidega ettevõtted, mis võimaldaks suunata noori valima sooliselt ebatraditsioonilisi töökohti.

Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimisel ja uuringute läbiviimisel peetakse silmas soolisi aspekte ning soolist segregatsiooni tööturul ja püütakse välja selgitada barjäärid, mis võivad takistada sooliselt ebatraditsioonilisi ametivalikuid. Samuti analüüsitakse töökohapõhise õppe käigus puudega õppijatele töökohtade kohandamise olukorda.

Arendustegevustesse kaasatakse soolise võrdõiguslikkuse eksperte ja sotsiaalteadlasi.

Parimate praktikate ja töökohapõhise õppe pakkujate tunnustamisel peetakse silmas mõlema soo esindatust. Oluline on esile tõsta neid töökohapõhise õppe pakkujaid, kes on erivajadustega töötajale kohandanud töökoha ja –vahendid.

Kutseasutustesse loodavate ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohtadele asuvate isikute teadmiste ja pädevuste hulka kuuluvad soolise ebavõrdsuse ning tööturu soolise segregatsiooni vähendamise ning vähemusgruppidesse kuuluvate isikute lõimimise eesmärkide teadmine ning vastavate meetodite valdamine.

Aineõpetajatele kavandatud täienduskoolitused ettevõtluse ja ettevõtlikkuse lõimimiseks oma ainetesse käsitlevad soolisuse ja ühiskonna soostruktuuri mõju tegelemisel ettevõtlusega.

Kutseõppe populariseerimiseks korraldatava projektikonkursi üheks hindamiskriteeriumiks seatakse projekti suunatus sooliste stereotüüpide vähendamisele haridus- ja kutsevalikutes.

Ettevõtlusõppe metoodika arendamisel ja õppevara koostamisel ning ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustel pööratakse tähelepanu naisettevõtjate olukorra eripäradele, erivajadustele ning kogemustele. Sel eesmärgil lülitatakse partnerite hulka nt Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni või teiste organisatsioonide esindajad, kellel on teadmised ja rahvusvaheline kogemus naisettevõtluse edendamisest. Eesmärgiks on muuta õpetajate ja elanikkonna hoiakuid, mis peavad ettevõtlusega tegelemist ning ettevõtete juhtimist pigem meestele kui naistele sobivaks valikuks.

Ettevõtlusõppe materjalide koostamisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest, mille kohaselt loodavad ja kasutatavad õppematerjalid peavad kaasa aitama naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Pidades silmas naiste väiksemat aktiivsust ettevõtluses, pööratakse eraldi tähelepanu tütarlaste ja noorte naiste ettevõtlikkuse, loovuse, iseseisvuse ja algatusvõime arendamisele.

Kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide enesehindamise ja akrediteerimise kriteeriumide hulka kuulub arvestamine eri õppijagruppide erinevate olukordade ja vajadustega ehk eri soost, vanusest, rahvusest ja erivajadustega õpilaste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisega, mis peaks peegelduma statistilistes andmetes.

Akrediteerimisprotsessi läbiviimisel analüüsitakse, milliseid elukestva õppe võtmepädevusi arendatakse nendes õppesuundades, kus täna on õppurite hulgas oluliselt rohkem tütarlapsi ja milliseid nendes, kus õppuriteks on peamiselt noormehed. Kuna teadmised soolisest võrdsusest ja vähemusgruppidesse suhtumine on üheks osaks sotsiaalsetest ja kodaniku pädevustest, tuleb silmas pidada, et olenemata valitud kutsealast, peavad selle võrdselt omandama nii noormehed kui ka tütarlapsed.

Õppekavade sisustamine peab kaasa aitama õpilaste teadlikkuse tõstmisele ühiskonnas valitsevatest soolistest eelarvamustest ja stereotüüpsetest ootustest ning muutma kehtivaid stereotüüpseid hoiakuid, eelarvamusi ning suhtumist naise ja mehe rolli suhtes, julgustama poiste ja tüdrukute mitmekesisemaid ja mittetraditsioonilisi haridusvalikuid, toetades nende soolise identiteedi ja minapildi paindlikumat arengut.

Õppimisvõimaluste reklaamimisel jälgitakse, et info ja sõnumid ei taastooda ega süvenda soolisi, vanuselisi või rahvustega seotud stereotüüpe.

Õppekavade ja õppekorralduse analüüsimisel ja täiendamisel arvestatakse vanemaealiste, erineva emakeele ning erivajadustega õppurite olukorra ja võimalustega, et luua ka nõrgema konkurentsivõimega isikutele võrdsed võimalused õppes osalemiseks.

Tegutsevate ettevõtjate kaasamisel ettevõtlusõppe protsessidesse ning mentorite valikul jälgitakse sooliselt tasakaalustatud esindatuse nõuet ning vajadust vähendada soolisi stereotüüpe. Eriti oluline on tutvustada IKT valdkonnas tegutsevaid edukaid naisettevõtjaid, mis aitaksid kummutada müüte ja stereotüüpe, et IT valdkond sobib ainult meestele.

Sooliste stereotüüpide süvendamise vältimine teavitustöö käigus seades eesmärgiks eelarvamuste kummutamise. Seda eesmärki tuleb silmas pidada ka kavandatud konkursside tingimuste väljatöötamisel.